Toormoos rabarberi, maasikate ja chiaseemnetega

Eestist eemal elades tekib igal kevadel kohutav “valu” rabarberi järele. Mingil põhjusel Kanaaridel neid enamasti ei näe ja ega mandrilgi pole silma hakanud. Rabarber seostub tegelikult ikkagi Eesti kevadega. Mujal seda osta tundubki kuidagi võlts ja muidugi on siis valed nii maitse, värv, lõhn jne 😉 Kärss on kärnas ning maa on külmand.. 🙂 Ainult Eestis kasvav on see pāris “õige”!
(See moos valmis mitte küll sel aastal, kuid lootust on, et jõuan ka sel aastal veidi kevadest Eestis veeta). Et vanaema-vanaisa enam ei ole, kelle aianurgast rabarberit saaks murda, siis tuleb ikka poest või turult otsida. Suur oli minu üllatus, kui (eelmise) aasta esimesed rabarberid, mis poeletil olid, kandsid silti: “Spain” ehk Hispaania.  Seda poleks küll oodanud 🙂 Nüüd on õnneks kodumaine rabarber kõikjal olemas ning koogid, moosid jne ootavad valmistamist. Hispaanlasest elukaaslane kirtsutas nina, kui suure pundi rabarberit ostsin, sest see on ju nii vastik hapu ja ei tema küll seda ei söö.. No vaatame vaatame..

 

Tegin toormoosi, kuhu läks sisse maasikaid (need on jah Hispaania päritolu aga üllatavalt magusad), rabarberit, chiaseemneid ja vahtrasiirupit. Etteruttavalt olgu öeldud, et härra limpsis lusika läikima, näpuga lasi blenderi ka puhtaks ja mõmises, et küll on hea maasikamoos. Seda, et seal see “jäledalt” hapu rabarber sees on, seda ta ei uskunudki 🙂

Kogused selle eriti tervisliku (sest siin ei ole ei rafineeritud suhkrut ega midagi muud kahjulikku) ja magusa toormoosi valmistamiseks on järgmised:

1, 3 kruusitäit värskeid maasikaid

2/3 kruusi tükeldatud rabarberit

2 spl chiaseemneid

2 spl vahtrasiirupit

 

 

 

Siirupit võib isegi vähem panna, aga meil on selles osas alati natukene käärid: ise eelistan hapukamat aga teinepool tahab just pigem hästi magusat. Üritan siis mitte alati oma tahtmist peale suruda ja vahel natukene hea ja lahke ka olla 😀

 

Kõik koostisosad blenderisse ning lasta mõnusaks kreemiseks ja “siledaks” ning seejärel külmkappi. Seda ongi hea teha õhtul, et siis hommikul oleks pannikate peale hea panna. Toormoosi tahaks ja peaks ju kohe tarbima, eks? Kui kõik koostisosad lābi blenderdada, siis ta jääb ikka natukene vedelam aga eesmärk on, et oleks ikkagi natukene paksem ja no moosimoodi. Seepärast peabki jätma seisma, sest selle paksuse annavad just need chiaseemned, mis vedelikus seistes paisuvad keskmiselt 10ne kordselt.

(Vahepeal on tervelt kaks tundi möödunud hetkest, mil moosipurgid said kappi pandud ja no ei saanud kuidagi maitsmata jätta. Chiaseemned on oma töö teinud- moos on täiesti õige konsistentsiga ning sellest saab mõneks ajaks kindlasti lemmik! Issver-sussver, kui hea see moos on! 🙂

Chiageeli saab alati ka niisama valmistada ja siis juurde segada.

Serveeri pannikatega (nende headega näiteks)