Peaaegu kogu parapähkli saak kogutakse vihmametsades kasvavatelt puudelt. Brasiiliapähklipuud on üritatud ka kultiveerida, kuid senini pole majanduslikult tasuvat moodust selleks leitud. Probleemiks on nii puu aeglane kasv kui ka asjaolu, et puu vajab viljade loomiseks spetsiaalsete suurte mesilaste abi, ning nimetatud linnukesed elavad vaid vihmametsades.

Agoutis- vihmametsas elav näriline, kes on ainsana suuteline avama brasiiliapähklit.

Para (brasiilia) pähkli eksitav nimi.

Nii nagu nimi viitab, on selle pähkli koduks Brasiilia, veidi täpsemalt aga Lõuna-Ameerika vihmametsad. Brasiiliapähklipuu kasvab Brasiilias, Peruus, Kolumbias, Guajaanas ning Boliivias. Boliivia, muide, on maailma suurim brasiiliapähkli eksportija, tootes 47% kogu aastasest saagist, pähklile nime andnud maalt Brasiiliast tuleb 40%. See on Brasiiliapähkli nime esimene eksitav fakt. Teine on aga see, et tegelikult ei ole tegemist üldsegi mitte pähkliga. Brasiiliapähkel on hoopis samanimelise puu vilja seeme. Brasiiliapähklit tuntakse meil ehk pareminigi parapähkli nime järgi, mis on nii sisult kui vormilt täpsem.

Mesimumm, kelleta ei oleks ka parapähkleid

Vihmametsade eakas, suursugune ja tõsiselt ohustatud asukas.

Parapähkel kasvab Lõuna-Ameerika vihmametsades, eriti aga Amazonase piirkonnas. Puu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning tema läbimõõt ulatub kuni 2 meetrini. See teeb temast ühe vihmametsade  kõrgema puu. Tema seemned ehk parapähklid asetuvad 12-24-kaupa viljas, mis on kookospähkli sarnane – kõva ning paksu (kuni 1,2cm) puise koorega vili, kus seemned on omaette kambrites, justkui apelsini sektorid. Üks vili võib kuni 2 kilo kaaluda. Kuna brasiiliapähklipuu on Brasiilias ohustatud liik, on tema raiumine keelatud. See teeb temast aga ka ohuallika: puu kasvab ka inimasustusega piirkondades aedades, jõgede kallastel vms, ning kõrgelt kukkuvad kõvad ning rasked viljad on ohuks autodele ning harvem ka inimestele. Puu võib elada väga vanaks, keskmiselt 500 aasta vanuseks, kuid harvad pole ka kuni tuhande-aastased pähklipuud.

See ei ole brasiiliapähkel vaid selle sugulane -Cannonball ( tõlk. suurtükikuul). Kui viljad maha kukuvad, siis võiks neid nimetada ka haisupommideks. Kunagi olevat neid vilju söönud nüüdseks välja surnud laisklooma liik. Puu on aga ise nii uhke, et pidin selle lisama 🙂 Pilt: Mike Acornley

 

Parapähkli kogumine on saanud ohuks puu ellujääämisele, kuna pähklikorjajad korralikult tööd tehes kõik seemned metsast ära viivad ning uusi puid seetõttu väga vähe juurde kasvab. Kuid samas on aru saadud, et kui parapähklit kandvad puud vihmametsas kasvavad, on targem nende seemneid koguda, selmet mets maha võtta ja puiduna maha müüa. Seeläbi on sissetulek kindlustatud pikemaks ajaks. Nii on brasiiliapähklipuu ka vihmametsade kaitsja. Pähklikorjamist on ka reguleeritud, et puu vihmametsades alles jääks.

Brasiiliapähkel. Puu ja viljad.

Brasiiliapähklit vajad vaid ühe päevas!

 

Parapähkli kasulikkust inimese tervisele on raske ülehinnata. 100g pähkleid sisaldab ca 19% päevasest kiudainevajadusest, 54% B-1 viitamiini ning 38% E-vitamiini päevasest vajadusest, samuti 106% magneesiumi, 104% fosfori, 43% tsingi ning 19% rauavajadusest, muudest mineraalainetest ning vitamiinidest rääkimata. Pähklid on rikkad ka inimesele vajalike küllastamata rasvhapete poolest, mis on kasulikud südame tervisele ning aitavad toota nn. head kolesterooli.

SELEEN!

Ent parapähkli suurim väärtus seisneb tema tohutus seleenisisalduses. 100 grammis parapähkleis peitub 3000% soovitatavast päevasest selleni kogusest, s, et ainuüksi üks keskmine parapähkel katab ca 130% päevasest soovitatavast seleenist! Seleen on aga organismile ülioluline mineraalaine, mõjutades kilpnäärme õiget talitlust, immuunsüsteemi, organismi võimet põletike vastu võidelda. Seleenil arvatakse ka teatud vähiliikide vastane toime olevat, selleteemalisi uuringuid viiakse läbi üle kogu ilma.

 

 

 

Sellised ongi brasiiliapähkli viljad. Kokku kaalub üks “pomm” pea 2 kg.

 

 

FF (fun fact): Brasiiliapähkel on suguluses meilgi hästi tuntud taimedega nagu hurmaa, floks ehk leeklill, mustikas ning jõhvikas, kuuludes nendega samasse seltsi.

P.S. Vihmametsadeta ei ole ka brasiiliapähkleid. Tee Sinagi keskkonnasõbralikud ja teadlikud valikud iga päev!