Suhkru kahjulikust mõjust tervisele räägitakse ja kirjutatakse üha sagedamini ning arvatavasti oskavad kõik selle kohta midagi öelda. Seepärast otsivad paljud oma tervisest hoolivad inimesed midagi, millega suhkrut oma toidus asendada, midagi, mis oleks magus aga samas tervislik ja looduslik.

agaavikoristus

Agaavisiirup suhku asemel?

Üheks selliseks suhkruasendajaks on viimasel ajal tõusnud agaavisiirup, mida võib leida iga endast lugupidava poe öko- või tervisetoodete riiulist, tervislike või vegan-retseptide koostisest või mida kiidetakse artiklites diabeetikutele ja kaalulangetajaile. Mis see agaavisiirup siis on ja miks see nõnda kasulik on? Kas peaksime kohe oma tarbitava suhkru sellega asendama?

Agaavisiirupi tootmine on sarnane suhkruroosiirupi tootmisele.

Agaavisiirup, nagu selle nimi ütleb, saadakse agaavi taime mahlast. Selleks lõigatakse 7-14 aasta vanunsel taimel lehed maha ning taime varre koorealusest kiust pressitakse mahl, mida seejärel kuumutatakse ning filtreeritakse kuni on saavutatud piisav puhtus ja kontsentratsioon siirupiks. See meetod on üks mitmest, kuid teisi siirupi saamise viise kasutatakse nende väiksema tootlikkuse ja kõrgema hinna tõttu vähem. Seega on agaavisiirupi tootmine üpris sarnane suhkruroost siirupi tootmisele, mis ühe tootmisetapi lisandudes suhkruks saab.

Kaval müügijutt?

Paljud artiklid ja retseptid väidavad, et agaavisiirup on imehea ja tervislik suhkruasendaja, kuna see on looduslik, selles on vitamiine ja mineraalaineid ning see ei tõsta veresuhkru taset, sobides seega ülihästi ka suhkruhaigetele. Osaliselt on see tõsi: agaavisiirup on tõepoolest looduslik, selles on teatud määral kasulikke aineid ning see ei tõsta oluliselt veresuhkrut, olles ometi ca 1,5 korda harilikust suhkrust magusam. Kuid kui me neist faktidest pisut kaugemale vaatame, näeme, et see on kõik pigem müügi kui tervise edendamiseks mõeldud jutt.

Maks muudab liigse fruktoosi rasvaks

Kuna agaavisiirup sisaldab 85% puuviljasuhkrut ja vaid 15% selles leiduvaist suhkrutest on glükoos (suhkur, millest kõik keha rakud energiat toodavad), ei tõsta siirup küll veresuhkrut, sellest saadav energia peab aga kusagile ju minema. Ja nagu teame, muudab maks liigse fruktoosi, mida ta glükoosiks ei suuda muundada, rasvaks. See rasv ladestub ümber organite, põhjustades kõiksugu haigusi, alates teisetüübi diabeedist ja lõpetades südamehaigustega. Mis puutub aga vitamiinidesse ja mineraalainetesse, mida agaavi mahlas leidub, siis mahla kuumutamisel ja filtreerimisel need kasulikud ühendid hävivad või puhastatakse välja – just nagu näiteks peedisuhkru tootmiselgi.

 

 

Harilik valge suhkur on siiski parem alternatiiv

Seega on agaavisiirup sama looduslik kui harilik suhkur ning temast saadavate tervisele kasulike ainete hulk on pea sama kui suhkrust saadavate, ehk ligi null. Kuna agaavisiirup näeb välja nagu mesi, olles mõnusalt voolav ja värvuselt, kas päris läbipaistev või merevaigukollasest pruunini, tahetakse meid sageli uskuma panna, et see on pea samavõrdne meega. Kuid kuigi ka mesi on väga puuviljasuhkrurikas toode, on see temas leiduvate kasulike ainete tõttu mõistlikult tarbides siiski suhteliselt kasulik suhkruasendaja. Agaavisiirupiga võrreldes võib väita, et isegi harilik valge suhkur on parem alternatiiv, kuna selle fruktoosisisaldus on „vaid“ pool ning teine pool annab meie rakkudele energiat, kui me seda vajame, mitte ei muundu kohe rasvaks kehas.

FF*: Enamus agaavisiirupist tuleb Mehhikost, kus agaavi taime peamiseks tolmlejaks pole mitte mesilased vaid mehhiko pikk-ninanahkhiir, kes taimede õitest nektarit joob ning selle käigus karvadesse kinni jäävat õietolmu taimelt taimele kannab.

AF*: Viimasel paarikümnel aastal on Mehhiko agaavitaimi kimbutanud haigus nimega Agaavi kurbus ja surm. Seetõttu on tõusnud ka taimest saadava siirupi ning tequila hinnad. Ennustatakse, et hinnad kasvavad veelgi, kuna agaav on palju-aastane taim ning tootmismahu taastamiseks ja hoidmiseks võib kuluda aastaid.

 

*FF (Fun fact- hea teada)

*AF (Ajalooline fakt)